Perede keskmine rahapuhver on 5-6 kuu palga suurune

Leedus ja Lätis on perede osakaal, kes ei ole võimelised ootamatuste puhul majanduslikult hakkama saama, tuntavalt kõrgem – vastavalt 57 ja 67 protsenti. Läti ja Leedu elanikest on suur osa finantsiliselt üsna haavatavad, kui peame silmas likviidse rahapuhvri olemasolu, ütles Varanauskienė.

Pikaajaliselt raha kogumisega, eelkõige säästmisega pensionieaks, on kõigi kolme Balti riigi elanikud üsna võrdselt ebakindlas olukorras. Vabatahtlikult pensioni- ja elukindlustuslepingutesse kogutud summa ühe elaniku kohta on Eestis 258, Lätis 284 ja Leedus 295 eurot. See on vähem kui keskmine Eesti või Läti vanaduspension (vastavat 350 ja 286 eurot) ja ainult veidi rohkem kui keskmine vanaduspension Leedus (241 eurot).

SEB Eesti finantsekspert Triin Messimas ütles, et õnneks on olukord paranemas: 2014. aasta jooksul kasvas pensioni- ja elukindlustuslepingute maht Leedus 21,3, Lätis 19,1 ja Eestis 11,6 protsendi võrra.

"Suuremad paigutused pikaajalisse kogumisse näitavad perede senisest väiksemat vastumeelsust võtta investeerimisega seotud riske, sissetuleku saamise kindlust ka tulevikus, usaldust finantsturgude vastu ja suurema tootluse teenimise soovi," kommenteeris Messimas. "Positiivsed investeerimistulemused on samuti kaasa aidanud pikaajalise kogumise kasvule. Keskmine pensioni III samba fondide tootlus 2014. aastal oli Leedus ja Eestis 7,8 protsenti ning Lätis 6,6 protsenti."